Otepää Looduspark

Otepää looduspark on loodud 1957. aastal eesmärgiga kaitsta Otepää kõrgustikule iseloomulikke maastikke ning looduslikku mitmekesisust.

1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab looduspark vaheldusrikkama keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Põhiline osa kaitsealast asub 100-175 m kõrgusel ü.m., kõrgeim punkt on Kuutsemägi (217 meetrit ü.m.).

Looduspargis on 65 järve ja järvekest; neist suurimat, käänulise kaldajoone ning viie metsase saarega Pühajärv (286 ha), peetakse üheks Eesti kauneimaks järveks.

Külastajatel on võimalik järve ning selle lähiümbrusega tutvuda 13 km pikkusel Pühajärve matkarajal.

Siinseid aastasadade jooksul inimese poolt kujundatud maastikke iseloomustab mosaiiksus: põllud ja heinamaad vahelduvad metsade ja soolappidega. Metsadest on valdavad salu- ja laanemetsad, vähem on palumetsi; soodest on iseloomulikud madalsood, rabasid on vaid mõni üksik. Siinsed maastikud on sobivaks elupaigaks paljudele loomaliikidele, nende seas väike-konnakotkale, kanakullile, sookurele, mitmele rähni- ja kakuliigile, metskitsele, rebasele, ilvesele jt.

Pühajärve lähistel kasvab looduspargi silmapaistvaim põlispuu – Pühajärve Sõjatamm (ümbermõõt 6,6 m, kõrgus 20 m), mis on tüve jämeduselt puudest viiendal kohal Eestis. See ligikaudu 400 aastane hiiglane on oma nime saanud 1841. a. toimunud talupoegade vastuhakust mõisniku vastu.

Otepää looduspargi kaitset korraldab Keskkonnaameti Otepää kontor.

Valgamaa suvi 2017
Via Hanseatica